10.2009 arhiiv
October 30th, 2009
Hakkasin innukalt tegelema ühe põneva “teadusliku” uurimusega, mille eesmärgiks oli koostada meie pere võrdlevad kaalu- ja pikkusegraafikud – omamoodi füüsilise antropoloogia miniuuring. Aga takistus ilmnes juba andmete kogumisel – lootusetult on kadunud issi lapsepõlve haigusraamat, kust tema mõõdud kirjas. Teisalt keeras meie eilne arstilkäik pea peale kõikide varasemate mõõtmistulemuste objektiivsuse. Nimelt mõõtis meie perearst viimati veebruaris Gustavi pikkuseks 102 cm ja koduste vahenditega oli viimane tulemus 104, eilne mõõtmine andis aga tulemuseks 101 cm! Ehk et meie poeg on vahepeal kahanenud?! Küll siiski näitab kaalugraafik jõudsat tõusutendentsi ja alates veebruarist on ta juurde võtnud 1,6 kilo.
Etta aga, kes on nüüd nädal aega tõbine olnud, on Brüsselis kaalutud 10,4 kilost nädalaga 500 grammi alla võtnud (õnnestuks kõigil meist dieedid nii edukalt!) ning ka pikkus, mida kodus oleme juba 84 cm arvestanud, tuli nüüd vaid 79 cm. Kas on viga mõõtjates või mõõdikutes?
Positiivsema poole pealt teeb Etta oma kidurat füüsist tasa sõnavara hoogsa laiendamisega. Viimasel ajal on aktiivsesse käibesse lisandunud “põmm” (komm või mistahes muu magus), “ka’tul” (eelkõige siiski porgand), “kiisu” (varasema “mäu” asemel), “‘aamat”,”tädi”, “tita”, “titu” (tigu – sõna sees ei suuda ta miskipärast k-tähte öelda ja kui ma õigesti mäletan, siis Gustavil oli sama lugu), “sotu” (sokk, sokid).
Käitumiselt on Etta viimasel ajal üsnagi nõudlikuks ja pirtsuks muutunud, kui vaja, kriiskab kimeda häälega, et enda tahtmist maksma panna. Teisalt võib ta erinevatele sündmustele reageerida täiesti ootamatult: eile arsti juures jälgis ta huviga pisikest kogu hingest röökivat imikut ja kui ta tavapäraselt oleks seepeale murelikult kaasa lalisenud, siis eile hakkas ta hoopis endale omase rämeda häälega naerma. Täna aga sisenes ta pärast õuesviibimist Gustavi tuppa ja hakkas järsku hüsteeriliselt nutma: selgus, et koletis Endel oli vahepeal märkamatult tuppa lipsanud ja laste tumbatooli peal endale mõnusa aseme vorpinud. Üldiselt on Endel Etta jaoks ikkagi põnevusobjekt, aga küllap teda ehmatas ootamatu kohtumine kassiga, kes erinevalt tavapärasest ei lipanudki eest ära, vaid tundus seal tooli peal nii jäme ja ülbe.
Muidu oli täna üle pika aja ilus, aga väga karge sügisilm. Kurgutõvest hoolimata või pigem just selle tõttu veetsime aega õues, kus Ettale küll rõske liivakast erilist pinget ei pakkunud:
Veeämbrid olid külmast lausa jääkaaned peale saanud ja mõnedki toredad objektid olid sinna kinni jäänud:
Hoolimata külmast on muru viimase kahe kuuga jõudsalt kasvanud ja enne lume tulekut oli põhjust teostada pidulik viimane niitmistöö (mitte just väga efektiivne härmas rohu puhul). Pilt paistab isegi üsna suvine, kui mitte märgata tagataustal halle tühermaid ja esiplaanil pisikest kubujussi:
October 29th, 2009
Gustavi nõudmisel toimub emmega kodune poksimatsh: pannakse kätte paksud suusakindad ja lähebki lahti.
Gustav teab hästi, et “südamesse ja pähe ei tohi lüüa”, ometi kukub “vastane” ühest “vingest löögist” põrandale. Gustav loeb: “…six, seven, eight, nine, knockout!” (nagu ta wii-mängust on kuulnud) ja seejärel kamandab: “Tõuse nüüd üles ja poksime edasi!”
Emme vastu: “Ei, kui oli knockout, siis sina oled võitnud ja matsh on läbi.”
Gustav ärritunult: “Miks läbi?! Vajutad aga “play” ja läheb edasi!”
October 26th, 2009
Siiski ei ole vist kahtlust, et viimase Brüsseli-reisi suurimaks võitjaks oli neiu Etta Lin, kes esimest korda elus oli ilmselgelt teadlik ning nautis olukorda, kus ta on kellestki suurem ja tähtsam. “Ohvriks” oli mõistagi Allu, Ettast pool aastat noorem tädipoeg. Juba esimesel õhtul jalutas Etta tähtsalt mööda tuba ja kamandas käreda häälega: “Allu!” ja jagas omas keeles korraldusi. Seejuures oli ka Allu üldiselt “suurest tshikist” üsnagi vaimustatud:
… välja arvatud juhul, kui Etta veel kõvemat häält tegi või Allu käest tugevama jõuga asju ära krabas, siis sai nutt õrnahingelisest Allust võitu. Muidu aga paistis Allu – kes muide alla aastaselt juba täitsa korralikult kõnnib – Etta kamandaja-rolliga igati leppivat:
Lisaks tundis Etta ennast tähtsalt õpetades Allule igasugu “trikke” (pildil esiplaanil Allu onu Lauri poolt tema vanematele pulmadeks kingitud ülistiilne veiniriiul)…:
… ja praktilisi nippe:
… ja vahel pidas vajalikuks ka endast ligi kilo kopsakamat Allut maast püsti upitada:
Noored toidusõbrad köögis tädi Avet “aitamas”:
Ettale sai kamandamine nii hingelähedaseks, et üritas seda rakendada ka Allust märksa vanemate puhul:
October 26th, 2009
Peapõhjus, miks Gustav ilmselt nii pikisilmi seda Brüsselise sõitu ootas, oli teadmine, et onu Taunol on Punane Mäng. Seda on nimelt palju huvitavam mängida kui isiklikku Valget Mängu (olgu märgitud, et eelmisel aastal pidi Punane Mäng mõõtu võtma Rohelise Mänguga ja varasemalt lihtsalt Onumänguga):
Oma suures mänguvaimustuses ei ole Gustav mitte üksi…
Millest ei suuda ükski korralik mees ära öelda – mõistagi tõhusast kõhutäiest, liiati veel vaagnatäiest värsketest mereandidest (koos friikartulitega):
October 26th, 2009
Oleme ka siin blogis juttu teinud, kuidas Gustav on terve suvi otseselt ja kärarikkalt nõudnud Brüsselisse-sõitu. Viimaks sai siis tema unistus teoks ja pea aastase vaheaja järel tegime asja europealinna ning seadsime end muidugi mugavasti sisse tädi Ave, onu Tauno ja Alberti poole:
Käisime jalutamas ja parkides tshillimas:
Tutvusime uute loomadega:
Einetasime “peenetes” kohvikutes:
Ja nautisime tegelikult head toitu koduses miljöös:
Igatahes suur tänu lahketele võõrustajatele! Meie gäng jäi reisiga igathes väga rahule. Ja miks täpsemalt, sellest kohe lähemalt…
October 26th, 2009
Tuleb pattu tunnistada, et koos ülejäänud miljonite huvilistega tegime ka meie asja uude Solarise keskusesse – ja seda PÄRAST katusevaringut. Kui muus osas on tegemist äärmiselt mõttetu järjekordse ostukeskusega, siis üks pood on siiski enam-vähem huvitav – nimelt lauamängupood. Meie valitud mängudest osutus kodus suurimaks hitiks ka meie lapsepõlvest tuttav värviliste latakate rittaseadmise mäng (a la rendzhu), mida hetkel küll kasutatakse pisut omaloomingulisemate reeglite järgi, aga see-eest suure huviga:
Sellal, kui venna on juba vana kala, üritab ka Etta igal võimalusel tähtsalt potile asja teha. Paraku küll otsese asjata;)
Kõige lahedam on aga mängida, et issi on hobuke, kes peab kogu lastekarjale sõitu tegema:
October 14th, 2009
Gustav: “Emme, miks sul on valge hambapasta? Ma tahaksin endale pruuni hambapastat!”
Emme: “Ma ei ole näinudki pruuni hambapastat…”
Gustav mõtlikult: “Ma ükskord Saksamaal nägin, seal Euroopas. Seal on üldse palju pruune asju seal Saksamaal, Euroopas.”
October 13th, 2009
Mutike Muhumaal mõnulemas:
Gustav katsetab uusi mänge sedakorda issi telefonist:
Tahaks ka õue!
Aadul on vahepeal vaikses tempos ehituș̦ edenenud Рloodetavasti saab ikka sel aastal veel katuse alla?
“Green door – what’s that secret you’re keeping?”
Kuidas meie lapsed “rahulikult” magama lähevad:
October 6th, 2009
Papa Ruve sai 55 aastat vanaks ja nii ilusa numbri puhul pani Etta esimest korda elus täiesti daamilikud riided selga – palitu ja puha!
Seejärel aitas mammal köögis süüa valmistada:
Külalisi oli tulnud Tallinnast ja Brüsselist:
Kuigi sünnipäev oli papal, sai märkimisväärse hulga kingitusi ka Gustav. Etta ja tädi Vaike vaatavad kadedalt pealt:
Pidulaud vastrenoveeritud söögitoas (tasub mainida, et Etta ja Gustav koos emme ja tädi Avega kui peo noorimad osalised pidid istuma kõrvaltoas lastelauas):
Noorperemees vaatab valdusi üle?
Lapsed kuulavad huviga juubilari jutustusi:
October 2nd, 2009
Viimased kaks nädalat on millegipärast suurem osa kooliaineid keskendunud sugude ja soorollide temaatikale. See on mõistagi üks väga pikk ja kirglik jutt. Toome välja vaid mõned põnevad faktid:
1. Maailmas keskmiselt on naised 10-12 cm lühemad kui mehed. Huvitav korrelatsioon on kasvul sportlike tulemustega: üheselt mõõdetavatel aladel (näiteks kergejõustikus) on naiste sooritused meeste omadest samuti keskmiselt 10-12% nõrgemad.
Meie peres on nii, et emme on issist täpselt 12 cm lühem, aga kuulitõuketulemus oleks ilmselt suurema vahega kui 12%.
Etta on Gustavist praegu 20cm lühem, aga Gustav oli sama vanalt lühem. Aga ühte jalga käivad sellest hoolimata:
2. Suurem osa sotsiaalteadlasi on ühel meelel, et hoolimata bioloogilisest soost kujuneb inimese sooroll sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis. Tsiteerides Simone de Beauvoir’d: naiseks ei sünnita, vaid saadakse.
Meil on domineeriv koolkond maskuliinne:
Teatavasti teevad lapse eest õrnas eas valikuid tema vanemad ja suunavad teda kindlalt ühe või teise soorolli suunas. Kuigi mõni tüdruk võibolla ei tahaks olla pealaest jalataldadeni roosas:
Ja mõne poisi jaoks – olgu ta pealegi üleni klassikalises sinises – on kõige põnevamad tooted peidus emme või tädi Ave meigikotis (õigluse huvides tuleb siiski lisada, et papa tööriistakast on siiski vähemalt sama huvitav):
Ja huvilistele võin öelda, et jah, esimestel piltidel esitletavad kostüümid on valitud just seepärast ühesugused, et võimalikult vähe seda “otsustamist” laste eest ära teha ja jätta neile endale valikuvabadust;))
